ematehniku lilled: July 2006

gasaania

üks gasaania minu rõdult.
idee järgi peaks ta talvituma nii +10°C ruumis
ja õitsema järgmisel aastal jälle.
oma madala kasvu ja kaunite õitega
saaks temast sobilik rõduservalill.
neid on ka teist värvi õitega.

et kõik ausalt ära rääkida...

...siis pole ma mingi aiandushuviline.
mul pole oma aedagi.

mul on rõdu, nats alla 3 ruutmeetri.
mingid kressid jms. rõdu servas kastides oleks normaalne.

asi läks natuke jamaks siis,
kui ema tahtis õele läbi neti lille- ja muid seemneid tellida.
tellime koos, mul ämmale maale ka vaja, kurki ja värki.
nad, !"#!"¤, varustavad oma seemnenimekirjad ju piltidega.
võtsin siis ka natuke üht-teist lille.
et kui juba tellime jne.
no ma vähemalt proovin.
ega sellest nagunii midagi välja tule,
mul pole lillede peale kätt.

suurem jama algas sellest,
kui leidsin mingis õnnetus poes Star Gazeri sibulad müügil.
liilia.
pakend ju jälle pildiga.

MA EI OLE AIANDUSHUVILINE!!!

mul oli vaid puhas tehniline huvi,
kas rõdul lillepotis saab liiliat kasvatada.

selgus, et saab.

sügisel ostsin Balti jaama juurest neid kohalikke liiliasibulaid.
sigaodava hinnaga olid ju, mingi 5.- ja 10.- sibul.

ma siiralt mõtlesin,
et hoian neid esimese suve linnas rõdul
ja siis istutan jäädavalt maale.

nüüd olen ma jamas.
maal elavad maa sees mingid buldooserisarnased elukad,
kes vahetevahel tekitavad murule ja peenardele mullahunnikuid.
nüüd üritavad nad puukuuri uppi ajada.
midagi nad seal kuuri nurga all kangutavad.

räägitakse, et sellised maa-alused toituvad lillesibulatest.

no kuidas ma viin oma liiliad maale,
kui need elajad võivad sibulad ära süüa!

mingid traadist istutuskorvid pidid abiks olema.
aga kui need maa-alused puukuuri ees tagasi ei kohku,
siis võtavad nende hambad ilmselt traati ka :(
maitea.
peab mõtlema.

mõned ilusamad jätaks rõdulilledeks.

("mõnedeks ilusamateks" kvalifitseerub õitsemisajal iga liilia.)

nagu paljulapseline kass oma poegadega.

moraal:
kui teil ei ole oma aeda
hoiduge igasugustest seemnetest, sibulatest ja taimedest.
neist tekib ainult jama.
geomeetriliselt progresseeruv jama.

kui te tahate teada, kas midagi saab ka potis kasvatada,
ärge proovige.
vastus on, et saab.
eriti, kui teil pole oma aeda.
mida vähem on tingimusi, seda rohkem neid taimi tekib.

Kodukauniks foorumis räägitakse,
et liiliaid saab ka lehest ja varrepistikust paljundada.
aargh!

ausõna,
päevakübaraid kasvatan ma vaid selleks,
et nad sügisel maale jäädavalt maha istutada.
lihtsalt poputan neid algatuseks.
nagu lillekeste lasteaed või nii...

panen oma liiliad siia kirja,
teinekord endal ka käepärast võtta.

Star Gazer
Devotion
Lombardia
Grand Gru
sorditu punane
Tom Pouche
Willeke Alberti
Jan Bourre ?
sorditu tumeroosa
Nove Cento

liba-Latvia pojad

kokku 10 suuremat liiliapotti, pojad on ühes väiksemas.
pottides on 1-3 sibulat.
avastasin praegu, et Jan Bourre-l
(sordinime õigekiri kahtlane)
pole ei õisi, ei sigisibulaid.
parasiiditseb seal teiste varjus.

pean poegade talvitamiseks midagi välja mõtlema,
vaja nad talveks jälle maale peenrasse panna.
võibolla proovin üht säästumarketi plastikust tomatikasti,
vee laseb see läbi ja ehk hoiab mügrid eemal.
kevadel saaks selle ilma taimi lõhkumata maa seest kätte.

kuumus

kuumus teeb lilledele liiga.
või ei oska ma neid õigel moel kasta.
aafriklane õitseb nii hoolega,
et on oma lehed sootuks ära unustanud.
talle peaks ju küll see kliima sobima.
õhtul ostan väetist juurde...

kressid tegid sel aastal kogupauku,
õitsesid kõik hästi kiiresti ära ja läksid rääbakaks.
lõikasin nad eile madalaks, eks näis, mis nad nüüd ette võtavad.
kirjutasin kressidele natuke juttu ka juurde.

liilia sigisibulatest

Heidi kommenteeris, et tema ema kasvatab liilia sigisibulatest lilli.

tõepoolest on liiliatel paljunemiseks mitu võimalust.
kevadel ei meeldinud kahele mu liiliale vist mu ämm,
mingil hetkel viskasid nad oma õienupud maha.
vaatamata sellele tõin nad linna poputamisele.
kuna õitega pole vaja vaeva näha,
asusidki mõlemad sigisibulaid kasvatama.
üks peaks olema kollane Nove Cento
ja teine tundmatu tumeroosa.

nüüd käin neid vahepeal sõrmega toksimas,
mine tea, millal nad otsustavad end alla kukutada
ja kuhu nad siis kukuvad.
kaovad veel ära, kus selle häda ots!

peaks vist loomakliinikust neile poegade püüdmiseks kassikraed tooma...

_____________________________

need siin on eelmisel sügisel maha pandud sigisibulatest kasvanud taimed.

üks kena inimene andis mõned sigisibulad ja need elasid maal peenras talve kenasti üle.
sorditud,
aga ema nägi välja nagu Latvia:

ikka kübarad

niipalju siis sellest.
need on nüüd mu oma rõdul elavad päevakübarad.

lubatud täidisõielisest tuleb tõesti täidisõieline.

aga sellel Rustical pole üldse tumedamaid toone :(
ehk veel tuleb...
kui ei tule, hakkan otsima kedagi, kes raatsiks oma lille labidaga retsida,
neid saab jagamise teel ka paljundada.

kübarajuttu ka

avastasin päevakübarad enda jaoks eelmisel kevadel.
enne neid vist polnud olemas :)
või vähealt ma ei tea, et ma mõnda näinud oleks.
siis nägin pilte. seemnepakil.

Indian summer kasvas maal peenras,
õis oli noore taldriku suurune ja tekitas naabrimehes kahtlusi.
et lill küll, aga nii suur?
see ikka õige asi ei ole!

teine elas mul rõdul.
idee järgi pidi olema kollase-pruunikirju ja hästi madal.
pruun värv jäi ära ja väga madal ta ka ei olnud,
aga kenakene oli küll.

kahjuks olid mõlemad üheaastased.
pisemalt korjasin ka seemneid, aga ei tulnud neist midagi.
ei nendest, mis toas talvitusid, ega teistest, mis talve rõdul veetsid.

suve lõpul sattusin külla ja avastasin seal aias kaks lillepuhmast, mis mind
lausa võlusid. mõlemad olid päevakübarad, pea meetri kõrgused puhmad, üks kollane ja teine kollase-oranzi-pruunikirju. püsikud ja ilmselt talvekindlad.
pööraselt kaunid.

kevadel soetasin uusi seemneid, millest juba püsikud kasvatada.
midagi sealt nüüd tuleb, esimesed arglikud õied on olemas.
üks peaks tulema kollane täidisõieline, sort on Double delight. päris õiget pilti ma netist ei leidnudki.
teine on Rustic dwarfs.
lisaks kasvab kenasti purpur-siilikübar.

nagu ikka, leiad tõeliselt häid või hea hinnaga seemneid siis, kui külvamiseks juba hilja on.
nii ootavad järgmist kevadet
Chocolate orange
ja White swan.

veel on mõned põnevad, mida himustada
heleroheline Green Envy
Cherokee-Sunset või sellised
need punased
Bronze Strain

kuldlill

Dimorphoteca aurantiaca / Osteospermum sinuata
millegipärast on tal kaks ladinakeelset nime.
pärit on ta kusagilt Lõuna-Aafrikast.
päikeselemb: kui ilm on pilves, paneb õie kinni.
elab ematehniku rõdul.